Meie Lahemaa lood ja paigad: Juminda poolsaar
Lahemaa neljast poolsaarest läänepoolseimale on andnud nime selle tipus asuv siinne vanim küla – Juminda, mis on seotud mitmete legendidega. Tänapäeval on Juminda poolsaar üle Eesti kuulus aktiivse kogukonna poolest, kes on rajanud rahvamaja, vabatahtliku merepääste üksuse ja Leesi poe. Ajalugu on poolsaarel olnud mitmekesine ja kohati ka vastuoluline. Näiteks tegutses Hara saarel kunagi kilutööstus. Hiljem, nõukogude ajal, rajati siia allveelaevade demagnetiseerimisbaas, samal ajal kui Jumindal paiknes raketibaas. Kõige traagilisem peatükk pärineb 1941. aastast, mil Juminda neeme lähedal toimus üks maailma ohvriterohkemaid merelahinguid. Kunagi räägiti poolsaarel rannakeelt ehk pohirannat, mis sarnanes soome keelega ja peegeldas sidemeid üle lahe. Nüüd hoiavad siinset rannakultuuri elus MTÜ Pohiranna, Rannakeele Keskus ja Juminda Poolsaare Selts.
Mida külastada?
Juminda on rahulik ja looduskaunis piirkond, siin leidub mitmekesiseid võimalusi puhkamiseks ja avastamiseks. Loodushuvilistele pakub poolsaarel elamusi Majakivi, Eesti suuruselt kolmas rändrahn, kuhu viib umbes 7 km pikkune õpperada koos vaatetorniga. Jumindal on ka RMK telkimispalts. Kogukonna ja kohaliku elu tunnetamiseks tasub külastada MTÜd Tammistu Lammas, kus tutvustatakse rannaniitude hooldust ja lambakasvatust ning Arli ja Tõnu Talu puukoole. Kui tahad soovitusi või kohalikke lugusid kuulda, võta ühendust mõne kohaliku giidiga visitlahemaa.com kodulehelt.
Giid Tiina Viirna soovitab, et kogemaks midagi tõeliselt ehedat ja teistsugust, võiks alustada Leesi poe juurest. See on ajalooline külapood, kus saad teha mõnusa kohvipausi ja tunnetada kohaliku elu rütmi. Poe vastas on kohvik, mis meelitab maitsva toiduga. Leesil on ka kena kirik ja kalmistu. Edasi tasub minna Virve kuurimuuseumi, mis on väike ja südamlik paik ning annab hea pildi kohaliku rannarahva kultuurist. Hara sadamas saab tutvuda paikkonna ajalooga, kuhu kuuluvad Tallinna kilud ja allveelaevad. Sadam pakub huvitavat vaatamist, erinevaid tegevusi ning kõhutäidet restoranis ja pitsakohas. Veidi teistsuguse elamuse pakub Hara naiste muuseum. See on omapärane kollektsioon, mis mõjub pigem avastamisena kui klassikalise muuseumikülastusena. Ette broneerides on võimalik nautida einet ja imelist vaadet Kolga lahele MerMer kodurestoranis. Jäädes poolsaarele mitmeks päevaks, leiab siit hubaseid ööbimisvõimalusi, matkaradasid ja huvitavaid vaatamisväärsusi. Tulla võib ka meritsi.
Giid Lii Välkmann jutustab, et Hara saarel töötas omal ajal üle 300 inimesega kilutööstus ja külas on räägitud lugusid saare seletamatutest nähtustest. Näiteks olevat vanas kilutööstuses kord nähtud liikuvaid pliidirõngaid ja kuulda olnud kummalisi hääli. Üks noormees, kes ööbis saarel üksi, nägi väidetavalt lakas kasvavat inimnägu ning põgenes hirmunult – ja vandus, et ei lähe sinna enam kunagi tagasi.
Giid Syrli Gutmann räägib, et pärast Teist maailmasõda paiknesid Juminda poolsaarel nõukogude sõjaväebaasid ning piirkond kuulus kinnisesse piiritsooni. Hara ja Virve küla vahele rajati ligi poole km pikkune sadamakai. Rahva seas on see tuntud allveelaevade baasina, tegelikult oli see Nõukogude mereväe uurimisasutus, kus muuhulgas tegeleti ka laevade demagnetiseerimisega. Hara baasi veealused rajatised ja kaablisüsteemid hõlmasid kogu Hara lahte, moodustades omal ajal ühe olulisema ja suurima omataolise katsetusala. Syrli jutustab ka ühe tõestisündinud loo nõukogude piirivalvurite põhjalikkusest: "Ühel päeval märganud piirivalvur merel kahtlast objekti, mida alguses periskoobiks peeti. Lähemal vaatlusel osutus see aga põdraks. Kõrgemad jõud andsid korralduse nn. asitõend kinni võtta. Tükk aega vinnati põtra paati ning viidi seejärel Jumindal asuvasse hobusetalli. Kahtlast asitõendit peeti nädal aega kinni, kuniks põdral õnnestus talliuks maha murda ning põgeneda."
Poolsaare külad ja tänane elu
Juminda poolsaarel on kümme küla: Pudisoo, Pedaspea, Kolga-Aabla, Kiiu-Aabla, Leesi, Tammistu, Juminda, Tapurla, Virve ja Hara. Kokku elab siin ligikaudu 450 inimest. Sel aastal on erilise tähelepanu all Hara küla, mis tähistab oma 440. aastapäeva. Juubeliaasta keskseks sündmuseks saab 11. juulil toimuv küla päev, kus on kavas rongkäik, pidu, meenutused ja ühised tegevused. Täpsemat infot saab Hara küla Facebooki grupis ja kodulehel.
Juminda poolsaar on ehe näide sellest, kui mitmekihiline on Lahemaa – siin põimuvad loodus, ajalugu ja tänapäevane kogukonnaelu. Seda kõike tasub tulla koha peale vaatama.
Kaisa Linno
Lahemaa Turismiühing
Foto: Majakivi matkarada/Margus Kontus
